Ühiskülastus – Ugala “Tramm nimega Iha”

Ma elan ajal, mil pea kõik mu ihad on mulle kerge vaevaga kättesaadavad, aga ometi olen ma õnnetu. Umbes nii võis tunda Tennessee Williams, kui tema hinge suurim iha – saavutada näitekirjanikuna kuulsus ja tuntus – oli täitunud näidendi “Klaasist loomaaed” ülemaailmse eduga. Järgnevalt kirjutas ta näidendi “Tramm nimega Iha”, milles 20. sajandi üks olulisimaid naistegelasi Blanche DuBois on mainitud trammiga jõudnud lõpp-peatusesse, jätkuvalt lootes, et siin ilmas leidub veel keegi võõras, kes võiks teda armastada. Ent Blanche ei taha tõde vaid illusiooni. Tema arvates on näilisus see, mis inimesi lummab – ega tõde ei tee ju kedagi õnnelikuks?Inimlik tragöödia seisneb aga illusioonide purunemises – niipea kui kaks võõrast teineteist tundma õpitavad, niipea kui inimese ihad ja südamesoovid täituvad, kaovad ka illusioonid. Asemele jääb vaid tühjus – see õnnetu tõde.Kas ei jäägi siis midagi muud üle, kui jääda lootma, nagu Blanche, võõraste lahkusele – samal ajal jäädes võõrasteks? Aga kui need vaesed võõrad on sama kadunud? Ja soovivad vaid ära kasutada teisi, justkui mingeid iha vahendeid?

Ja mis need ihad siis lõppude lõpuks on?
Olla armastatud? Näiliselt? Tõeliselt?

Lavastaja: Karl Koppelmaa
Osades: Maarja Mitt-Pichen (külalisena), Janek Vadi, Marika Palm, Vallo Kirs, Adeele Jaago, Vilma Luik, Oskar Punga, Tarvo Vridolin või Tanel Ingi ja Theodor Tabor (külalisena)