Ajalugu
Rannu Rahvamaja saamislugu on pikk ja keerukas. Aastakümneid kasutati Rannus kultuurikoldena vana Rannu mõisa hobusetalli, mis oli selleks ümber ehitatud maakivist ahiküttega hoone, kus külmemal talvel tuli enne pidu mitu päeva kütta, et oleks võimalik sisse minna. Jõukas Lenini nim. näidissovhoos kavandas juba ammu korraliku keskuse- ja kultuurihoone ehitamist, kuid ikka lükkus see mingil põhjusel edasi. Seitsmekümnendatel aastatel kuulutati välja konkurss ideekavandi saamiseks ja selle võitis praegune Riigikogu liige Ignar Fjuk. Tema siis hoone ka projekteeris. Hoone pidi tulema kaheosaline – sovhoosi kontor ja kultuurimaja. Esimesena pidi ehitatama kultuurimaja kui hädavajalikum. Kogu hoone eelarveline maksumus oli 600 tuh. rubla. Mitmesuguste instantside vastuseisu tõttu ehitamise algus aga venis.
Lõpuks jõuti siiski ehituse alguseni ja 4. novembril 1988.a. toimus pidulik nurgakivi panek, kus väljas oli ka rahvuslipp. Ehitus jäi aga pidevalt toppama rahapuuduses. Käisid seda vaatamas ministridki, ka peaminister M. Laar, mida aga ei tulnud, oli raha. Lõpuks leiti tuge Tartu maavanemalt hr. Jaan Õunapuult ning Tartumaa Omavalitsuste Liidult, kes andsid ehitusele riiklike investeeringute rahasid ja ehitus jätkus. Vahetus ka ehitaja. Hoone ehitas avamisküpseks AS Tevo. Kuigi hoone polnud veel lõplikult valmis, otsustati see 1995.a. lõpus käiku anda, et rahval oleks koht, kus koos käia ja ruumipuuduses vaevlev keskkool saaks lisaruume. Nii toimus Rannu Rahvamaja avamine 20. detsembril 1995.a. Kohal oli kultuuriminister hr. Jaak Allik, Tartu maavanem hr. Jaan Õunapuu, hoone projekteerija hr. Ignar Fjuk ja palju rahvast.
Rahvamaja avamislinti lõikavad läbi kultuuriminister Jaak Allik ja Tartu maavanem Jaan Õunapuu.
Kohe algas majas vilgas kultuuri- ja hariduselu. Majast sai sõna otseses mõttes rahva maja. Majas avas oma harukontori ka Eesti Ühispank. Ruumid sai raamatukogu. Kooli jaoks sisustati muusika-, käsitöö- ja kunstiklassid. Suureks puuduseks oli aga asjaolu, et ehitusrahadest ei piisanud lavavalgustuse, -tekstiili ja -tehnika soetamiseks. Nii toimusid üritused lagedal laval.
16. mail 1996.a. külastas Rannu valda Eesti Vabariigi president Lennart Georg Meri, kes kohtus rannulastega rahvamajas. Koos maavanema ja valla esindajatega vaadati kogu maja ja presidendi hinnang oli kõrge nii hoonele kui ka selle peremeestele-naistele. Rahva küsimusele, kust saaks raha ehituse lõpetamiseks, andis president vastuse – raha saab pangast, aga pank on ju siinsamas majas.
Rahvamaja külastanud Eesti Vabariigi president Lennart Georg Meri ja Tartu maavanem Jaan Õunapuu vestluses tolleaegse vallavanema kohustetäitja Sirje Ermi ja maanõunik Arvi Sepaga. Foto E. Karu
1996.a. lõpus korraldas Tartu maavanem piduliku aastalõpu vastuvõtu ja balli Rannu Rahvamajas ja siis oli kohal arvukalt prominente. Maja sai taas kõrge hinnangu.
Kultuuriministri, maavanema ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu abiga leiti taas raha, ning 31. oktoobril 1997.a. võidi taas pidutseda – toimus hooaja avapidustus ajakohaselt väljaehitatud ja sisustatud laval. Suurepärase kontserdi andis Rahvusmeeskoor ja tantsumuusikat tegi Rock Hotel eesotsas Ivo Linnaga.
Hoone kasutus on väga tihe ja külastajaid käib arvukalt. Toimuvad teatrietendused, kontserdid, suurte asutuste ja ettevõtete ballid. Üheks suuremaks kultuurisündmuseks on kujunenud igakevadine laululaat “Rannu Kuldnokk” Maja ehitus jätkub aga ikka veel. 1997.a. lõpuks anti käiku jõusaal ja aeroobikaruum, 2000. aastal lauamängude saal, 2001.a. saali puhkeruum ning rõdu 60 istekohaga. 2002. a kevadel valmis valla muuseum. Nii on Rannu Rahvamaja kui Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa ja on selle tõttu alati uus ja noor. Esialgne eelarve – 600 tuh. rubla (poole suurema hoone kohta) on kasvanud miljonite kroonideni. Küll on aga olemas, elab ja meelitab rahvast imetore kultuurikolle.