Ajalugu

Aakre rahvamaja alustas tegevust 1920. aastail. Selleks ehitati ümber Rebastes asuv mõisaaegne hobusetall. Tegemist oli 31 meetri pikkuse kivihoonega. Rahvamaja tegevusest on kohalikel meeles, et peod olid publikurohked. Suvisel ajal korraldati üritusi koos kohalike seltsidega ka Kivivarel ja Vooremäel. Aakre Põllumeeste Seltsi eestvedamisel toimusid Vooremäel Aakre laulupäevad, kus esinejaid oli nii  Tõrvast, Kuigatsist, Kongutast, Rõngust, Antslast ja veel mujaltki. Näiteks 1933. aasta juunikuus toimunud laulupäeval osales umbes 350 lauljat ning publikut oli 1000 ümber.

Hoone, kus rahvamaja praegu tegutseb, ehitati 1967. aastal klubihoonena Aakre kolhoosi poolt. Majas asus kultuurimaja, Aakre kolhoosi kontor, Aakre sidejaoskond, Aakre velskripunkt. Aakre kolhoos aitas ja toetas kohalikku kultuurielu väga palju. Võimaldades sõidukeid lauljate proovidesse toomiseks, toetas esinemiseks vajalike riiete soetamisel ning aitas vajaliku inventari soetamisel.

Aakre rahvamajast on alguse saanud ansamblid Quvalda ja Lakaluuk.