Ajalugu

19. sajandi lõpul tegutses Kongutas laulu-mängu selts ja pasunakoor. Rahvast käis proovidele Rannust, Puhjast, Suure-Kongutast ja Arult. Kooskäimise kohaks oli Konguta vallamaja saal, mis ajapikku kasvavale  perele kitsaks jäi. Ärksamad talumehed plaanisid ehitada uut seltsimaja. Ehkki ümberkaudsed maatükid olid väga kallid, saadi siiski maa osas kokkulepe Lampmannide perega ja 1928. aasta suvel läks ehitus lahti. Maja projekteeris oma Saksamaal tehtud diplomitöö eeskujul arhitekt Artur Kirsipuu. Valla rahvas oli agarasti abis rahvamaja ehitamisel, raha koguti korjanduste ja loteriide teel. Ehitise lõplikuks valmimiseks tuli võtta pangalaenugi. 1928. aasta sügiseks sai maja valmis. 1930. aasta sügisel sai maja oma esimesed asukad: Kõsse algkooli 52 õpilast. 30. novembril 1930 avas uus seltsimaja oma uksed piduliku kontserdiga. Esimeseks juhatajaks sai Jaan Otsmann.

Rahvamaja nurgakivi panek

Rahvamaja 1929. a  talvel

 

Konguta rahvamaja 1930. a